Tuesday, October 5, 2010

HISTORIA PARTIDO SOSIALISTA DE TIMOR


Partido Socialista de Timor la’os Partido ida ke foin moris, moris depois de Referendum. Partido Socialista de Timor iha nia abut iha primeiras insureisoens iha 10 de Junho de 1980. Iha periodo ne’eba membrus Partido Socialista nian balun envolve an aktivu iha organizasaun de lutaklandestina, mesmu ke modelo no’o pratika organizasaun seidauk hatur iha moldes organizasionais, ita hola parte iha primeira insureisaun depois de Base Apoios rahun iha tinan1979. Ita nia kamaradas nain 9 ne’ebe sei jovem hela e envolve an aktivu, makas iha organizasaun insureisaun nebe refere lakon to’o ohin loron i famlia ladauk hatene sira niaparadeiru. Iha momentu ne’eba strutura de luta ladauk instituido didiak, tamba ita nia experiensia seidauk iha!

Hafoin rede clandestina ne’e desmantelada no’o ita nia kamaradas barak lakon to’o ohin loron, precisamente iha 1981 kamarads sira ne’ebe sobrevivente hahu halibur maluk balun hodi hari OJECTIL nudar organizasaun juventude ida atu bele kontinua luta ba Libertasaun Timor Leste. Bainhira ita hola parte hari OJECTIL ita hanoin katak ita bele hahu insia moldes de organizasaun tuir procesu politiku ne’ebe la’o iha rai laran, liu-liu aserta an ho konjuntura politika no’oorganizasaun iha Timor Leste laran tomak ne’ebe komandu superior dirije iha ai laran!

Iha tinan 1989, tamba circuntansias politikas no’o konjuntura foun, membrus Ojectil sira fahe malu, balun ikus transforma OJECTL ba OJETIL e kamaradas balun Pagina 2 husi 45 Shallar Khossi, "FF"., 2010-1017 transforma OJECTIL ba FECLITIL hodi kontinua nia missaun de luta. Iha ne’e hau la aborda kestoens politikas ke influencia prosesu ne’e. Iha intervensaun ne’e hau la aborda kestoens de fundu ka divergensias politikas no’o moldes de organizasaun ke iha tempu ne’eba. Ida ne’e parte historia nian! Husik ba historia maka koalia! Iha 1991, 20 de Dezembro, dirigentes FECLITIL transforma FECLITIL ba AST e hodi nune’e iha 13 de Maio de 1997 transforma AST ba sai Partido Socialista de Timor.

Ho ona insersaun PST iha luta klandestina, ita hahu ona visaun foun katak depois de rai libertada ita tenki kontinua luta ba liberta povo husi opresaun no’o ho visaun atu hari sociedade foun. Ideias, practikas kona ba organizasaun koperativas iha sociedade laran ohin loron sai vida real ke ema hotu koalia e organiza. Ita bele la manan kadeiras barak, maibe ideias–prinsipius barak ke ita defende oin sai realidade konstitusional. Kestaun Restaurasaun da Independensia ke ita kampaina ho kuase materializada. Ne atu hateten deit katak votos, numeros, kuantifikasaun politika ita la hetan, maibe materia, substansia kualidade ideias ne’ebe ke PST lori sai faktor importante tamba ikus mai ema hotu koalia i implementa.

Iha perspektiva realizasaun de ideias-konseitus, ita bele ho laran luak hateten katak PST mesmu ke Partido kiik maibe iha materia de luta teorika nia lidera konseitus no’o nia Partidu ida ke ho visaun futuristika. Pagina 3 husi 45 Shallar Khossi, "FF"., 2010-1017 Ho esperiensias hirak ne’e, buat ida ke importante ke ita tenki kuda iha ita nia vida maka “a forsa da ideia” bele sai nudar faktor determinante iha prosesu revolusionario. Eksemplu ida tan, iha kestoens de Lingua Oficial, hori uluk kedas i to’o agora, PST defende lingua Tetun hanesan Lingua Ofisial no’o hakarak situa lingua Portugues, Ingles no’o Indonesia nudar lingua de trabalho. Ema barak bele kontra, maibe ohin loron iha orgauns ne’ebe deit ema hotu hakerek no’o koalia diskuti ho lian Tetun. PST bainhira defende lingua Tetun nia kaer metin no fiar ba buat rua, ida kestaun do nasinalismu, ida fali kestaun realidade nasional.

Nudar ema esquerda, ita fiar iha prosesu transformasaun, ita fiar iha agentes de transformasaun sosial, ita fiar katak situasaun objektiva ke la’o dadauk iha rai laran hatudu momos katak ema ne’ebe kiak sei kiak ba bebeik, liu-liu ema agrikultores, trabalhadores sira sei hetan terus no’o susar, sei labele moris nudar ema iha vida ekonomika ida ke diak no’o sei la hetan rendimentu minimu ne’ebe sustentavel ida ba ni-nia familia. Inspiradu husi situasaun ida ne’e maka PST fiar katak luta ba emansipasaun ema kiak sira luta ita ke honrado no’o exige partisipasaun, exige sakrifisius, exige dedikasaun, exige doasaun husi klase ne’ebe vanguarda, klase ne’ebe konsiente ho nia insersaun iha sociedade ida ne’e nia laran! Klase ida ne’e maka PST representa, klase ida ne’e maka, sei karik kumpri nia deveres, sei bele realiza verdadeira redensaun da humanidade, sei bele hari sociedade ida ke justu no’o maun alin, moris hanesan no’o la iha diskriminasaun entre ema ba ema, sei la iha explorasaun Pagina 4 husi 45 Shallar Khossi, "FF"., 2010-1017 husi ema ida ba ema ida, i hari sociedade foun ida ke ema hotu iha konsiensia nasional no’o patriotika!
Klase vanguarda, klase konsiente, maka ita hirak ne’e, klase ne’e maka ita be ohin halibur malu iha fatin ida ne’e hodi tetu, hanoin no deside abut ho sanak hodi fó mahon no loke dalan ba ema kiak, mukit no oprimidu sira!

Loron aban sei sai dak liu ba ita hotu, se karik ita sakrifika no’o servisu ba kausa socialismu, ba kausa ne’ebe PST defende! Loron aban ita nia hare sei folin, batar sei folin, buat hotuhotu ne’ebe ita kuda sei folin, ita tomak sei moris diak, moris iha felicidade nudar sociedade tomak ho konsiensia kolektiva, laos individual!

No comments: