Tuesday, October 19, 2010

Implementasaun Aktifidade

1. Prioridade Aktividade Partido Nian

Formasaun politika ba kuadru/militantes liu husi manifesto politika PST nian "Jalan Baru Untuk Timor-Leste". Kursu politika ba militantes kona ba etapa atu sai hanesan militantes no iha direitu hasae bandeira hasae bandeira bairo ne'ebe militantes hela fatin. Halo toilet/haris fatin ho distansia 3x2 m2. Fui Bandeira PST nian rin troka ho besi kanu.

2. Orientasaun Real Ne'ebe Kada Militantes Tenki Kumpri

Dever (le'e estatuto PST; artigo 6 to'o 10 rejultadu Congresso Nacional badala III data 19-20 de Desembru de 2009). Lalika kampanhia programa Governu nian hanesan biogas, agroenergia no solar sel hodi influensa simpatizantes ou apoiantes iha base. Koalia tuir regras ne'ebe consagra iha estatuto do PST. Kampanhia ou esplika programa PST nian, karik PST kaer ukun (le'e manifesto politik PST).

3. Prespektiva PST iha Linhas Politika no Analiza Situasaun Politika iha Knua Watu Ua
  • komentariu husi apoiantes mai PST; Maioria povu Watu Ua senti kontenti ho ajudasaun ne'ebe oferese ba sira hanesan Gerador (Honda) ho kapasidade 4000 watt, Football 2 ho asesoria seluk tan.
  • Reasaun Husi Apoiantes Ou Simpatizantes husi Partido Seluk; Komunidade ho Pe.Locateli: Ho laran haksolok e kontenti komunidade fo agradesementu mai PST liu husi halo Misa ne'ebe lidera husi Pe.Locateli iha loron Sabado depois komunidade sira rona katak PST sei lori Gerador ho materiais nesesariu ba eskola (Watu Ua) di 4 de Agostu de 2010 tuir pedidu ne'ebe hato'o husi Chefe de Aldeia, Direktora Eskola Primaria Katolika Watu Ua. iha ninia homili Pe.Locateli husu no harohan ba PST atu bele manan iha elisaun 2012 e tenki ukun. Sistema ida ne'e mak povu tomak hakarak i ejiji. La iha dalan seluk ba ami povu kiik iha kanua ida ne'e (Watu Ua)....., dalan mak Sosialista,......... Viva Sosialista, Viva Avelino Coelho. Palavras ida ne'e mak kuase maioria simpatizantes ou apoiantes hakilar durante fo formasaun ba militantes ou simpatizantes. Komentariu husi Chefe Aldeia Wuatu Ua, Gariuway, Baucau; Durante ne'e partido politika barak mak mai visita maibe promete hela deit no laiha implementasaun real so mai para bosok ami deit, maibe PST kuandu tafui kaben sei lambi fali nia kaben. Kuandu deklaa fo tenki fo, sei kuandu la fo sei la promete. Antes remata brigada nia aktividade iha Watu Ua, kada koordenador apresenta pedido de formasaun ba agricultor sira tantu militantes ou apoitantes mai Comite Central PST atu bele visita tan fatin ne'e, tanba sira senti katak dalan los na mak ida ne'e. mai moris hamutuk ho komunidade hanesan lider hodi senti katak moris iha baze, liu-liu area remotes oinsa. La hetan naroman iha tempu kalan, susar atu asesu transportasi, komunikasaun no informasaun rai laran nian (Isabel, Celvia no Avo Maria). Tanba iha mundu modernu, iha sistema politiku no social iha mundu rai klaran, luta parlamentar nudar dalan ida ke ema hotu adopta atu konkretiza nia aldeia ka nia visaun kona ba procesu social ida, vida Nasaun ida nian. Nune'e PST tenki preparadu atu konkore iha elisaun, tenki preparadu atu bele hetan representasaun iha niveis hotu-hotu hodi nune'e bele luta ba konkrezitasaun nia promesas politikas atu liberta ema husi kiak no mukit. Ita hotu fiar katak kada militante ke iha ne'e sente ne'e moris susar hirak ne'e, entre no'o moris impaktu sistema ekonomiku ke horas ne'e lao dadauk, sente susar no'o terus tanba nia hare, aifarina, modo hotu la folin, tanba nune'e nia labele selu oan nia iskola, la bele hola saida mak nia hakarak. Sentimentu ida ne'e maka ita bolu naran konsiensia kona ba nia vida, nia vizinhu nia vida, nia maluk tomak nia vida, sentimentu ida ne'e maka hamoris haburas sentimentu kolektiva. Atu muda buat hirak ne'e, tenki liu husi dalan demokratiu, liu husi dalan Parlamentar. PST adopta meiu de luta Parlamentar, tanba la fiar iha dalan seluk atu luta ba nia politika no ideologia..! Atu muda moris ne'ebe la diak, la justu.! Atu muda ita ida-idak nia vida ho ema tomak ne'ebe oras ne'e moris ho susar, moris tanis, moris halerik, tanba sistema ekonomi liberal hanesan hela kalan ho loron. Nudar ema esguarda, ita fiar iha prosesu transformasaun, ita fiar iha agentes de transformasaun social, ita fiar katak situasaun objektivu ke lao dadauk iha rai laran hatudu momos katak ema ne'ebe kiak sei kiak ba bebeik, liu-liu ema agricultores, trabailadores sira sei hetan terus no susar, sei labele moris nudar ema iha vida ekonomika ida ke diak no sei lahetan no minimo rendimentu minimu sustentavel ida ba nia familia. Inspiradu husi situasaun ida ne'e maka PST fiar katak luta ba emansipasaun ema kiak sira luta ita ke honrado no exige partisipasaun, exige sakrifisius, exige dedikasaun, exige doasaun husi klase ne'ebe vunguarda, klase ne'ebe konsiente ho nia insersaun iha sociedade ida ne'e nia laran. Klase ida ne'e maka PST representa, klase ida ne'e maka, sei kumpri nia deveres, sei bele realiza verdadeira redensaun da humanidade, sei bele hari'i sociadade ida ke justu no maun alin, moris hanesan no la iha diskrimanasaun entre ema ba ema, sei la iha eksplorasaun husi ema ida ba ema ida, i hari sociadade ida ke ema hotu iha konsiensia nacional no patriotika. Loron aban sei sai diak liu ba ita hotu, sei karik ita skrifika no'o servisu ba kazu socialismo, ba kausa ne'ebe PST defende, loron aban ita nia hare sei folin, batar sei folin, buat hotu-hotu ne'ebe ita kuda sei folin, ita to mak sei moris diak, moris iha facilidade nudar sociadade tomak ho konsensia kolektiva, laos individual....!!!!

No comments: